Lamekatuste ehitus
Katused, mis kestavad
Lamekatuste ehitus
Lamekatuste ehitamine ja paigaldamine
Lamekatuste ehitus on meie põhitegevus. Alates 1991 aastast oleme ehitanud palju uusi lamekatuseid nii Eestis kui ka välismaal, remontinud ja renoveerinud vanu lamekatuseid praktiliseslt igas Eestimaa linnas ja asulas.
Lamekatuste all mõeldakse põhikaldega 1:100 kuni 1:10 katuseid ja katuslagesid, mille katusekatteks on rullmaterjalidest hüdroisolatsioonikiht. Lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega rullmaterjalidest kattega katuseid, kus kalle võib olla 0°…90° (kuplid, saagkatused jne.).
Põhjalikud teadmised ja aastate jooksul omandatud praktilised kogemused on võimaldanud teostada meil mitmeid ainulaadseid ning keeruliste projektidega vastutusrikkaid objekte.
Lamekatuste liigid
- Tavakatused – kattepinnakalle on 1:40.
- Käidavad katused – katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite liiklus (terrassid, rõdud, aed-katused). Minimaalne kalle on 1:100.
- Soojustamata katused – katusekate paigaldatakse otse katusekonstruktsioonile, soojustusmaterjale kasutamata.
- Soojustatud katused
- Tuulutatud katused –soojustuskihis on tuulutuskanalid, mille kaudu eemaldatakse katusekatte alla sattunud niiskus.
- Suletud katused –soojustuskiht on suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahel ilma tuulutuskanaliteta.
- Tarindsoojustusega katused –soojustuskihiks on kandetarind. Põhilisteks soojustuselementideks on gaasbetoon-, kergbetoon- või mitmekihilised “sandwich”-tüüpi katusepaneelid.
- Pööratud katused – soojustuskiht paikneb hüdroisolatsioonikihi peal. Soojustuskiht peab olema kaetud monoliitbetoonist, betoon- või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist, killustiku või murupinna kaitsekihiga.
- Sisemise veeäravooluga – vesi juhitakse katuse pinnalt kogumislehtrite kaudu hoonesiseste veeäravoolu torudesse.
- Välise veeäravooluga – välise veeäravoolu korral langeb vesi üle räästaserva, korraldatud veeäravoolu puhul vihmavee rennidesse.
Lamekatuste süsteemid
Lamekatuste hooldamine
Erinevalt kaldkatustest on lamekatused nö “nähtamatud” katused, mille olemasolu meenub kinnisvarahaldajale või majaomanikule tavaliselt alles teatud probleemide tekkimisel.
Ummistunud katusekaevude tõttu võib katusele koguneda mitmeid tonne vihmavett, mis võib põhjustada katusekonstruktsiooni deformeerumise ja halvimal juhul kogu katuse kokku varisemise.
Koristamata jäänud puulehed ja muu praht tekitavad aja jooksul katusele huumuse kihi, millele kasvama läinud puud ajavad juured läbi katusekatte, põhjustades sellega esmalt läbijookse ning hiljem ka katuse kandekonstruktsiooni deformatsiooni.
Peale selle tuleb arvestada hoone ja kandekonstruktsioonide erinevate liikumistega. Näiteks tekitavad horisontaalset liikumist katusekatte ülekuumenemine suvel ja madalad temperatuurid talvel ning vertikaalset liikumist sademete (vihm, lumi, jää) koormus ning tugeva tuule või tormi tuuletõste koormus.
Kõike seda arvestades peaks iga katuseomanik teostama perioodilisi katuse hooldustöid, sest hooldatud katuse eluiga on tunduvalt pikem!
